Oeh, äkitselt on nii raske siia kirjutada, ei teagi kohe miks. Mõtteid on küll palju, aga nendest ei saa ju ENAM väga rääkida. Kuidagi päeva pealt on asjad hoopis teised. Ma tunnen ennast üksi, mul koolis kõht valutas ja keegi ei küsinud ka midagi ega hoolinud minust. Mul tunne nagu ma olen üks väike tolmukübemeke klassinurgas. Taas kadus tunneli lõpust valgus. Oijah ei tea miks see sell seal üleval elu nii raskeks tegi, kõike oleks saanud palju lihtsamini ju korraldada, aga vb oligi tal mingi plaan ja igal ühel mingi kindel missioon. Enda missiooni ma tean: SAVE THE PLANET.
Armastusega F4'le
The human torch.
No comments:
Post a Comment